SÕNASTIKU TUTVUSTUS

Eesmärk

Ainesõnastiku eesmärgiks on aidata teil aru saada konkreetse õppeainega seonduvatest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja termineid, millega neid tähistatakse. Käesolevast sõnastikust saategi järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja tõlke vene keelde.

Mõistete valiku aluseks on riiklik ainekava ning 7.–9. klassi õpikud ja töövihikud. Viimastest valisime nii põhimõisted kui ka teised aine heaks omandamiseks vajalikud mõisted. Sellised sõnastikud on koostatud põhikooli lõpuklasside kõikide ainete jaoks, välja arvatud keeled.

Terminite definitsioonid ja selgitused koostasime võimalikult lihtsad ja lühidad ning vajadusel lisasime näite. Sõnastik on koostatud põhikooli õpilastele, mistõttu vältisime detaile, mis raskendaksid selgituste mõistmist.

Käesolev sõnastik on kasulik kõigepealt vene õppekeelega põhikoolidele:
1) õpilased leiavad siit terminite selgitusi ja näiteid nende kohta;
2) õpetajad leiavad kiiresti termini tõlke eesti keelde;
3) põhikooli lõpetanud, kes jätkavad aine õpinguid, saavad siit järele vaadata nii venekeelse termini tõlke kui ka termini selgituse eesti keeles.

Eestikeelsete põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendused.

Soovime teile sõnastiku meeldivat kasutamist!

Sõnastiku koostajad


Termini selgituse näited

toler´antsus [toler´antsuse, toler´antsust, toler´antsusi e toler´antsuseid] (=sallivus) teistsuguste inimeste või mõtteviisidega leppimine. Δ sallivus puuetega inimeste suhtes. ● толерантность; терпимость
ar´oom [ar`oomi, ar´oomi, ar´oome e ar´oomisid] meeldiv lõhn. Δ lillelõhn. ● аромат

Esimesena ja paksus kirjas on trükitud termin. Terminid on järjestatud alfabeetiliselt.

Termini järel kandilistes sulgudes ([ ]) on trükitud termini põhikäänded:
ainsuse omastav (vastab küsimusele mille?),
ainsuse osastav (vastab küsimusele mida?),
mitmuse osastav (vastab küsimusele mida?).

Kui märksõna on mitmuse nimetavas käändes, siis on lisaks antud ka ainsuse nimetava vorm; kui märksõnal ainsust pole, siis on antud mitmuse omastava ja osastava vormid.

Järgmisena on antud termini selgitus. Sageli on selgituse juures ka näide.

Lõpus, suure punkti järel, on alati termini tõlge vene keelde.

Mõnda mõistet võidakse tähistada ka mitme terminiga. Siis on sõnastikus ühe termini juures täielik selgitus (nagu ülaltoodud näites) ja teise termini juures lihtsalt viide esimesele terminile. Näiteks
kruvits [kruvitsa, kruvitsat, kruvitsaid] Vt kruvikeeraja

 

Sõnastikus kasutatud tähistusi

´ (akuut) on pandud kolmandavältelise silbi täishääliku ette, nt botul´ism. See silp on tavaliselt rõhuline.
Kui akuuti sõnas ei ole, on rõhk silbil, milles on pikk täishäälik, nt orgaaniline.
Kui ka pikka täis- või kaashäälikut ei ole, on rõhk esimesel silbil, nt rahvas.

`(graavis) märgib ebaregulaarset rõhku. See on pandud rõhulise silbi täishääliku ette, nt kr`inol´iin, k`odan´ik.

(liitsõnakaar) tähistab liitsõna osasõnade piiri, nt kodu␣masin.

Tavalises tekstis rõhumärke ja liitsõnapiire ei näidata.

- (sidekriips) sõna ees asendab liitsõna või väljendi osa, mis käänamisel ei muutu, nt kop´eer␣paber [-paberi, -paberit, -pabereid].

allajoonimine tähendab, et tegemist on terminiga, mis esineb sõnastikus ka märksõnana. Nt eespool olevast aroomi selgitusest ilmneb, et ka lõhn on kodunduse sõnastikus terminina.

= (võrdusmärk) tähistab sünonüümset terminit. Nt m´oslem [m´oslemi, m´oslemit, m´oslemeid] (=muslim, =musulman) tähendab, et moslem, muslim ja musulman on sama tähendusega terminid.

Δ (kolmnurk) tähistab näite algust selgituses.

● (suur punkt) on enne venekeelset terminit.

Lühendid

a – aasta, aastal
e – ehk
eKr – enne Kristust
jm – ja mujal, ja muud
jms – ja muu seesugune
jne – ja nii edasi
jt – ja teised
nn – niinimetatud
nt - näiteks
sh – sealhulgas
st – see tähendab
u – umbes
v – või
v.a – välja arvatud
vm – või muu
vms – või muu seesugune
vt – vaata