kȭrda 1 *46 s
(a) kord, järjekord, järjestus ▫ kārta, secība - kȭrda pie’rrõ kordamööda ▫ pēc kārtas E ID
- Ni u’m mi’n kȭrda. Nüüd on minu kord. ▫ Tagad ir mana kārta. Kūoŗ lōlamiz oppimizt saitõ pi’dtõd kȭrda pie’rrõ kõrd ī’ds kilās, kõrd tuois. Koori laulu--harjutused said peetud kordamööda kord ühes külas, kord teises. ▫ Kora dziedāšanas mēģinājumi tika noturēti pēc kārtas reizi vienā ciemā, reizi otrā ciemā. HG32
(b) kiht, kord ▫ kārta, slānis - kalād kȭrda rīstsõ kalade kiht nõus ▫ zivju kārta traukā; sä’v kȭrda savikiht ▫ māla slānis
(c) laid -a, kord ▫ plankojums, dēļu kārta laivai ( mar.) - lǭja kȭrda paadi laid ▫ laivas plankojums
(d) seis, seisund ▫ kārta, stāvoklis - Se u’m ve’l piškilaps kȭrdasõ. See on veel väikelapse seisus. ▫ Tas vēl ir maza bērna kārtā. Ta ä’b ūo rištīng je’mmitõt, ta u’m ro’vd kȭrdast ullõ. Ta ei ole enam inimene, ta on inimeste seisundist väljas. ▫ Viņš vairs nav cilvēks, viņš ir no cilvēka stāvokļa ārā. KK78; KK77 a
(e) seisus, sugu ▫ kārta, šķira - i’ļļi kȭrda kõrgem seisus ▫ augstākā kārta; izāndõd kȭrda härraste, peremeeste seisus ▫ kungu kārta; mä’d kȭrda ro’vzt meie seisuse inimesed ▫ mūsu kārtas ļaudis; iļīst kȭrdast kõrgemast seisusest, suursugune ▫ no augstdzimušo kārtas Ap17.4; 1Kr 1.26
(f) kord ▫ kārtība - Ma panāb amād ažād kȭrda pie’rrõ. Ma panen kõik asjad korra järgi. ▫ Es salieku visas lietas kārtībā. Tikkiž u’m jõvās kȭrdas. Kõik on heas korras. ▫ Viss ir labā kārtībā. KK78a41
(g) järg, sünnitusjärg ▫ dzemdību laiks - Ta u’m kȭrda pǟl, ku u’m sindõbkuodās.Ta on järje peal, kui ta on sünnitusmajas. ▫ Viņa ir kārtā, kad ir dzemdību namā. KK77a
(h) haiguspuhang ▫ epidēmija - Pǟgiņ ro’vžti u’m ru’jḑi, se u’m seļļi kȭrda. Palju inimesi on haigeid, see on selline haigus-puhang. ▫ Daudz ļaužu ir slimi, tā ir tāda epidēmija.
(i) riietus ▫ apģērbs, kārta - Ta pa’ņ umblõm eņtšõn ūd kȭrda. Ta lasi õmmelda enesele uued riided (uue riietuse). ▫ Viņš lika sev šūt jaunu kārtu.
(j) ülikond ▫ uzvalks - Kȭrda u’m, kus u’m žaket ja bikšõd ku’bsõ. Ülikond on, kus on kuub ja püksid koos. ▫ Kārta ir, kur ir žakete un bikses kopā. PK86
|
ǭŗa *44 s
(a) hari ▫ suka - Ǭŗaks pū’dstõb ǭ’riņi. Harjaga puhastab riideid. ▫ Ar suku tīra drēbes.
(b) suga ▫ suseklis (etn.) - Vanāst ǭŗaks sigīz pǟdõ. Vanasti soeti soaga pead. ▫ Senāk ar susekli sukāja galvu.
(c) hari ▫ sekste - Kikkõn u’m sūr ǭŗa. Kukel on suur hari. ▫ Gailim ir liela sekste.
(d) katusehari ▫ jumta kore - Pivālindõn u’m taļ ǭŗa pǟl piezā. Toonekurel on lauda katuseharjal pesa. ▫ Stārķim uz kūts kores ir ligzda.
(e) leetseljak ▫ sēklis - E’žmi ǭŗa, tuoi, kuolmõz, laigā ǭŗa; ǭŗa pǟl u’m laid ve’ž. Esimene leetseljak, teine, kolmas, lai leetseljak; leetseljaku peal on madal vesi. ▫ Pirmais sēklis, otrais, trešais, platais sēklis; uz sēkļa ir sekls ūdens. Lǭja sai ǭŗad pǟl immar eitõd. Paat sai leetseljakute peal ümber heidetud. ▫ Laiva tika uz sēkļiem apgāzta. Ǭŗad valābõd. Leetseljakutel valavad lained. ▫ Sēkļi bango. 86.58; E id
|