ä’b|õigi *199 adj
(a) ebaõige, vale ▫ nepareizs - Se u’m ä’bõigi riek. See on ebaõige tee. ▫ Tas ir nepareizais ceļš. Kis midēgõst ä’bõigiz või jämp vīțõ tī’eb. Kes midagi valet või rumalat viisi teeb. ▫ Kas kaut ko dara nepareizā vai muļķīgā veidā. 152.1
(b) ebaehtne ▫ neīsts |
