õigi -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

õigi *199 adj

(a) õige ▫ pareizs
  • Kaibimizt āt õigizt. Kaebused on õiged. ▫ Sūdzības ir pareizas. J17
(b) õige, aus ▫ taisnīgs, godīgs
  • Õigi u’m, kis rõkāndõb õigizt. Õige on, kes räägib õigust. ▫ Godīgs ir [tas], kas runā taisnību.
(c) tõeline ▫ patiess
  • õigi sieldõm tõeline valgus ▫ patiesa gaisma Jh1.9
(d) sirgjooneline ▫ taisns Mt1.19
ä’b|õigi *199 adj

(a) ebaõige, vale ▫ nepareizs
  • Se u’m ä’bõigi riek. See on ebaõige tee. ▫ Tas ir nepareizais ceļš. Kis midēgõst ä’bõigiz või jämp vīțõ tī’eb. Kes midagi valet või rumalat viisi teeb. ▫ Kas kaut ko dara nepareizā vai muļķīgā veidā. 152.1
(b) ebaehtne ▫ neīsts
õigi|kēra *43 s õigekirjutus ▫ pareizrakstība (lingv.) = ortogrāfij (b)

 

 

• Esilehele • Uz galveno lapu •


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 

Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra