ēļ -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

ēļ *215 s

(a) hääl ▫ balss
  • ja’mdi ēļ jäme hääl ▫ rupja balss; sieldõ ēļ hele hääl ▫ skaidra balss; kūlõb īeldõ kuuleb häält ▫ dzird balsi
  • Ēļ kilūb. Hääl kõlab. ▫ Balss skan. Ēļ u’m vizās. Hääl on ära. ▫ Balss ir ciet. Ta nustāb eņtš ēļ i’lzõ, ku u’m kõ’zzi. Ta tõstab oma häält, kui on vihane. ▫ Viņš paceļ savu balsi, kad ir dusmīgs. Īeldõ ä’b ūo, sa ūod kīlmatõn. Häält ei ole, sa oled külmetanud. ▫ Balss nav, tu esi saaukstējies. Ne lōlizt pǟgiņ īeldkõks. Nad laulsid mitmel häälel. ▫ Viņi dziedāja daudzbalsīgi. KK77a; EH74.16
(b) heli ▫ skaņa
  • kīelad ēļ kellade heli ▫ zvanu skaņa

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra