jeksõ -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

jeksõ ¤34 vi

(a) eksida ▫ maldīties (kļūdaini uzskatīt)
  • Se ä’b ūo tuo’ž, ta jeksūb. See ei ole tõsi, ta eksib. ▫ Tā nav taisnība, viņš maldās.
(b) segadusse sattuda ▫ apjukt
  • Rištīng jeksūb, si’z ä’b mūošta je’mmit, rištīng mēļ īeb jeksõnõks. Inimene eksib, siis ei mõista enam, inimese meel jääb segasesks. ▫ Cilvēks apjūk, tad vairs nesaprot, cilvēka prāts ir apjucis.

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra