kūlõ 1 ¤49 vt kuulda ▫ dzirdēt - Sinā ne’i jõvīst kūlõd nemē pi’ņ. Sina kuuled nii hästi nagu koer. ▫ Tu tik labi dzirdi kā suns. Ma kūliz siedā set ī’d kūoraks – siedā ä’b või uskõ. Ma kuulsin seda ainult ühe kõrvaga – seda ei või uskuda. ▫ Es dzirdēju to tikai ar vienu ausi – tam nevar ticēt. Tä’mmõn ä’b ūo kūoridi, ta ä’b kūl. Tal ei ole kõrvu, ta ei kuule. ▫ Viņam nav ausu, viņš nedzird. Ta võtāb si’n kūlõ. Ta võtab sind kuulda. ▫ Viņš tevi uzklausa. Ta i’z pa’n kūlõmõks. Ta ei teinud [~ pannud] kuulmaks. ▫ Viņš nelikās dzirdam. KK77 a; KK77b
|
