lūom *125 s
(a) loomus (noodatäis kalu) ▫ loms - kalād|lūom kalaloomus ▫ zivju loms
- lūomõ eitõ loomust heita ▫ mest tīklu [~ lomu]; lūomõ vie’ddõ loomust vedada ▫ vilkt lomu
- Lūomõks mēg nutīzmõ sīe, mis sai vie’dtõd ikš kõrd vadāks ulzõ. Loomuseks me kutsusime seda, mis sai veetud ühe korraga noodaga välja. ▫ Par lomu mēs saucām to, kas vienā reizē tika ar vadu izvilkts. 86.57
(b) loomusekoht ▫ loma vieta - Lūomõks sai nuttõd ka se mie’rkabāl, mis sai võttõd immõr kīedõdõks ja vadāks. Loomuseks kutsuti ka seda meretükki, mis sai ümber haaratud köite ja noodaga. ▫ Par lomu sauca arī to jūras gabalu, kas tika aptverts ar virvēm un vadiem. 86.57
|
