| mittõ 1 ¤32 vi järele jätta, lõppeda ▫ mitēties > loppõ |
mittõ 2 adv
(a) mitte ▫ ne ≈ mit- mittõ ī’dtõ mitte ühtki, mitte kedagi ▫ nevienu; mittõ midāgid mitte midagi ▫ neko; mittõ midēd ~ mittõ midēgõst mitte midagi ▫ nekas; mittõ tilkõ mitte põrmugi ▫ it nemaz; mittõ je’dmõl ī’dtõ kūdõ mitte enne üht kuud ▫ ne agrāk par vienu mēnesi; ä’b kūl mittõ ī’dtõ ei kuule mitte kedagi ▫ neklausa nevienu; mittõ mikšmõks pānda mitte hoolida ▫ nelikties ne zinis
- Ta i’z tīeda mittõ midāgid. Ta ei teadnud mitte kui midagi. ▫ Viņš nezināja [it] nekā. Ta ä’b pa’n (~ pidā) mīnda mittõ mikšmõks. Ta ei pane (~ pea) mind mitte millegiks. ▫ Viņš neuzskata mani ne par ko.
(b) mitte, isegi ▫ pat - Ne’i li’ggõn, ku mittõ ambõ allõ ä’b ūo kūja. Nii ligunenud, et isegi hamba all ei ole kuiv. ▫ Tik izmircis, ka pat zem zoba nav sauss. KK77b
|
| mittõ|kuskis adv mittekuhugi, mittekuskil ▫ nekur |
mittõ|su’g adv mitte sugugi; üldsegi ▫ nemaz - mittõsu’g ä’bkǭ’ļõs sǭdõ vāldiņ ä’bvajāglizt täpīņtõd sõ’ņšti üldsegi proovimata lahti saada ebavajalikest laensõnadest ▫ nemaz nemēģinot atbrīvoties no nevajadzīgiem aizguvumiem K86
|
mittõ|täuž *112 adj mittetäielik ▫ nepilns - mittõtäuž sidāmiskūol mittetäielik keskkool ▫ nepilnā vidusskola
|
