pīkstõ ¤53 vt
(a) pigistada, suruda ▫ spiest - jarā pīkstõ surnuks pigistada ▫ nospiest; kätā pīkstõ kätt pigistada ▫ spiest roku; ku’bbõ pīkstõ kokku suruda ▫ saspiest; mǭ’zõ pīkstõ maha suruda ▫ apspiest J16
- Sǭpkõz pīkstõb. Saabas pigistab. ▫ Zābaks spiež. Ma pīkstõb tǟnda kä’dvardstõ (~ tä’m kä’dvārta). Ma pigistan teda käsivarrest (~ ta käsivart). ▫ Es spiežu viņa plaukstu. Ta pīkstiz ī’d sīlma vi’zzõ. Ta pigistas ühe silma kinni. ▫ Viņš aizmiedza vienu aci. Jegā sõnā u’m pīkstõmõst ulzõ, ku sa mingizt sõnā võid sǭdõ tä’m kä’dst. Iga sõna peab pigistama välja, et sa mingit sõna võid saada tema käest. ▫ Katrs vārds ir jāizspiež, lai tu kādu vārdu vari no viņa dabūt. Ka’ggõlstēki pīkstõb. Krae pigistab. ▫ Apkakle spiež. KK77b; KK78b15
(b) rõhuda ▫ apspiest - Mȯiznikād pīkstīzt ta’lrovšti. Mõisnikud rõhusid talurahvast. ▫ Muižnieki apspieda zemniekus. 79/13
(c) sundida ▫ spiest, likt - Neitst ä’b ūo sǭnd ne’i pīkstõd siedā mīeztõ võtām, mingizt va’nbizt kū’oḑõn tǭ’bõd. Tüdrukuid ei sunnitud nii seda meest võtma, millist vanemad otse tahavad. ▫ Meitenes netika tā spiestas to vīru ņemt, kādu vecāki taisni grib. 152.1/8
(d) vaevata ▫ nospiest - sūŗ mu’r, mis sidāmtõ pīkstõb suur mure, mis südant vaevab ▫ lielas raizes, kas nospiež sirdi
(e) murendada ▫ drupināt - Kanādõn pīkstõb, pirīņțõb mǭ’zõ sīemnaigõ. Kanadele murendatakse, pudistatakse maha sööki. ▫ Vistām drupina, birdina zemē ēdienu. KK78b14
|
