pu’ggõ -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

pu’ggõ ¤29 vi pugeda ▫ līst
  • si’zzõl pu’ggõ sisse pugeda ▫ ielīst; ulzõ pu’ggõ välja pugeda ▫ izlīst KK78b20
  • Mõtsāst pugīz ulzõ re’bbi. Metsast puges välja rebane. ▫ No meža izlīda lapsa. Ta pugīz pȭzõ si’zzõl, ūrgiz jarā tuoiz je’dstõ. Ta puges põõsasse, põgenes ära teise eest. ▫ Viņš ielīda krūmā, aizbēga no otra. Mi’nnõn ne’i lǟlamstiz lǟ’b, ku u’m pu’ggõmõst mǭn alā. Mul läheb nii raskelt, et peab minema [~ pugema] mulla alla. ▫ Man iet tik grūti, ka jālien zem zemes. Ta u’m ne’i jõvā, ne’i li’bḑi, ku pugūb mi’nnõn si’zzõl. Ta on nii hea, nii libe, et poeb mulle sisse. ▫ Viņš ir tik labs, tik slidens, ka man pielien [~ ielien man iekšā]. KK77 a; J13

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra