ra’bbõ 1 ¤29 vt lüüa ▫ sist - jarā ra’bbõ ära lüüa ▫ sasist; mǭ’zõ rabbõ maha lüüa ▫ nosist; ulzõ ra’bbõ välja lüüa ▫ izsist; vi’zzõ ra’bbõ kinni lüüa ▫ aizsist 79/3
- Kīela rabūb. Kell lööb. ▫ Pulkstenis sit. Pițki rabūb mǭ’zõ. Äike lööb maasse. ▫ Zibens iesper zemē. Ta rabīz kakš kätā ku’bbõ. Ta lõi kaks kätt kokku. ▫ Viņš sasita divas rokas kopā. Äl vȯ’ļ dēļist ku’bbõ ra’bdõd. Häll oli laudadest kokku löödud. ▫ Šūpulis bija sasists no dēļiem. Si’n ta kil rabūb mǭ’zõ ne’iku tūltouvõ. Sinu ta küll lööb maha nagu tühjatähja. ▫ Tevi gan viņš nositīs kā nieku. Mīnda ne’iku vazārõks rabūb mǭ’zõ. Mind nagu vasaraga lüüakse maha. ▫ Mani nosit kā ar veseri. Sa võid mi’n ra’bbõ kabāļiz, ma ka ä’b rõkānd. Sa võid mu lüüa tükkideks, ma kah ei räägi. ▫ Tu vari mani sasist gabalos, es arī [tad] nerunāšu. J16; KK77 a; 151.1/18; KK78b23
|
