su’llõ ¤29 vi sulada ▫ kust - jarā su’llõ ära sulada ▫ nokust; ku’bbõ su’llõ kokku sulada ▫ sakust kopā; ulzõ su’llõ välja sulada ▫ izkust K84; KK78
- Ta mõtlõb, kui ta sulūb jarā, ne’i jõvā ta u’m, kui ta võib midāgõst ulzõ libīņtõ si’n kä’dstõ. Ta mõtleb, kuidas ta sulab ära, nii hea ta on, kuidas ta võib midagi välja nuiata sinu käest. ▫ Viņš domā, kā viņš izkusīs, tik labs viņš ir, kā viņš varētu kaut ko izdīkt no tevis. Lu’m u’m jõvā jarā su’llõn. Lumi on juba ära sulanud. ▫ Sniegs jau ir nokusis. KK78a68
|
