võttõ ¤19 vt
(a) võtta ▫ ņemt - ja’ggõ võttõ osa võtta ▫ piedalīties; i’lzõ võttõ üles võtta ▫ pacelt ~ novākt; i’ļļõ võttõ üle võtta ▫ pārņemt; jarā võttõ ära võtta ▫ atņemt; jū’rõ võttõ külge võtta ▫ pieņemt; kūlõ võttõ kuulda võtta ▫ uzklausīt; pillõks võttõ tõe pähe võtta ▫ ņemt par pilnu; si’zzõl võttõ sisse võtta ▫ ieņemt; vāldiņ võttõ lahti võtta ▫ izjaukt; vastõ võttõ vastu võtta ▫ pieņemt; vi’zzõ võttõ kinni võtta ▫ saņemt ciet; tuo’dkõks võttõ tõena võtta, tõeks pidada ▫ pieņemt par patiesību; vigāks võttõ pahaks panna ▫ ņemt ļaunā; võtāb jarā ne’iku kä’dkõks võtab ära nagu käega ▫ noņem kā ar roku KK78; J4; KK77 a
- Algõ võttõg vigāks. Ärgu pangu [~ võtku] pahaks. ▫ Lai neņem ļaunā. Mǭsõ u’m, ma võtāb i’lzõ. On maas, ma võtan üles. ▫ Ir zemē, es paceļu augšā. Ma võtāb tä’m vi’zzõ. Ma võtan ta kinni. ▫ Es saņemu viņu ciet. Ma võtīz rǭ’ tä’mstõ. Ma võtsin temalt raha. ▫ Es paņēmu no viņa naudu. Ma võtīz sīe ve’ļ, mis minā ī’ž tǭ’ž. Ma võtsin selle venna, keda mina ise tahtsin. ▫ Es paņēmu to brāli, kuru pati gribēju. Munt jõvā āt mie’rsõ ja tikkiž ānkaŗplatšīd attõ jõvā si’zzõl võttõd, neiku munt ä’b sǭtõ. Muud on juba merel ja kõik ankruplatsid on juba sisse võetud, nii et muud ei saa. ▫ Citi jau ir jūrā un visas enkurvietas jau ir aizņemtas, tā ka citi nedabū. Ta võtāb si’n kūlõ. Ta võtab sind kuulda. ▫ Viņš uzklausa tevi. KK78; KK78b60; D18; 152.1/8
(b) tappa ▫ nokaut - Ku sigā võtāb jarā, si’z u’m tǟnda jǭ’tõmõst. Kui siga tapetakse ära, siis peab teda jahutama. ▫ Kad cūku nokauj, tad tā ir jādzesē. KK78a46
|
