a’b -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

a’b 1 *72 s abi ▫ palīdzība
  • pakānd|a’b kiirabi ▫ ātrā palīdzība
  • a’bbõ andõ abi anda ▫ sniegt palīdzību; a’bbõ vȯtšõ abi otsida ▫ meklēt palīdzību
  • A’b tu’ļ õigiz āigal. Abi tuli õigel ajal. ▫ Palīdzība nāca īstajā laikā. Kilāro’v a’b kuo’igmīeztõn tu’ļ aigstiz. Külarahva abi laevameestele tuli aegsasti. ▫ Ciema ļaužu palīdzība kuģiniekiem pienāca laikā. Kielk Tiļļõstõks āndizt ī’dtuoizõn a’bbõ. Kielk Tiļļõstiga andsid teineteisele abi. ▫ Ķeļķis ar Tiļļu sniedza viens otram palīdzību. Ta vȯtšūb mi’nstõ (~ mi’n jūstõ) a’bbõ. Ta otsib minult (~ minu juurest) abi. ▫ Viņš gaida [~ meklē] no manis (~ pie manis) palīdzību. KK78.3
a’b 2 *72 s õlg ▫ plecs
  • abīdi nustõ õlgu kehitada ▫ raustīt plecus KK77b
  • Pǟ u’m abūd va’isõ si’zzõl vie’dtõd. Pea on õlgade vahele sisse tõmmatud [~ veetud]. ▫ Galva ir ievilkta plecos. KK77 1
āigal 1 adv

(a) ajal ▫ laikā
  • eņtš āigal omal ajal, õigel ajal ▫ savulaik, īstā laikā; sīel āigal sel ajal ▫ tolaik
(b) õigel ajal ▫ laikus
  • A’b tulāb jegā kõrd āigal. Abi tuleb iga kord õigel ajal. ▫ Palīdzība katru reizi nāk laikus. J14
aigstiz adv aegsasti, ajalt ▫ laikus, laikā
  • A’b tu’ļ aigstiz. Abi tuli ajalt. ▫ Palīdzība pienāca laikā.
lǟ’dõ 1 ¤1 vi

(a) minna, käia ▫ iet, doties
  • aigāmǭlõ lǟ’dõ eemale minna ▫ paiet malā; i’ļa’rrõ lǟ’dõ liiale minna ▫ aiziet par tālu; i’ļļõ lǟ’dõ üle minna, siirduda ▫ pāriet, aiziet; irgõ lǟ’dõ minema hakata ▫ sākt iet; jarā lǟ’dõ ära minna ▫ aiziet; je’ddõpēḑõn lǟ’dõ jätkuda ~ edasi minna ▫ turpināties ~ doties uz priekšu; jedspē’ņ lǟ’dõ minema minna ▫ aiziet projām; kõrdõl lǟ’dõ korda minna ▫ izdoties; le’bbõ lǟ’dõ läbi minna ▫ iziet cauri; mī’elõ lǟ’dõ mehele minna ▫ iziet pie vīra; no’vvõmizõl lǟ’dõ puhkusele minna ▫ aiziet atvaļinājumā; pi’ddõz lǟ’dõ mööda minna ▫ aiziet garām; riek pǟl lǟ’dõ teele minna ▫ doties ceļā; ukkõ lǟ’dõ hukka minna ▫ iet bojā; ulzõ lǟ’dõ lahkuda, väljuda ▫ iziet ārā; vastõ lǟ’dõ vastu minna ▫ iziet pretī K85;K90; KK78.3
  • Lǟ’m! Läki! ▫ Iesim! Li je’dspē’ḑõn! Käi minema! ▫ Ej projām! La’z ta läkkõ, kus kuŗē tǟnda tȭmbõg. Mingu, kus kurat teda tõmbab! ▫ Lai viņš iet, kur velns viņu rauj! Lǟ’b, kus tūļ vīb. Lähen, kuhu tuul viib. ▫ Eju, kurp vējš aizved. Ma i’z lǟ’ i’z sīņõ, i’z tǟnõ. Ma ei läinud ei sinna, ei tänna. ▫ Es neaizgāju ne šur, ne tur. Ma lǟ’b jālgiņ (~ eņtš jālgadõks). Ma lähen jala (~ omil jalul). ▫ Es eju kājām (~ savām kājām). Sa ne’i lǟ’d ne’iku pi’ds vietā. Sa lähed nii nagu mööda vett. ▫ Tu tā ej kā pa ūdeni. Ta ne’i lekš, ku tu’ļ tǟnda kitāks. Ta läks nii, nagu tuli teda põletaks. ▫ Viņš tā aizgāja, it kā uguns viņu svilinātu. Lä’bõd ne’iku kūrgõd ī’d tuoizõn tagānõ. Lähevad nagu kured üksteise taga. ▫ Iet kā dzērves viens aiz otra. Ta u’m eņtš āiga jarā je’llõn, kītiztõ, ku lekš je’dspēḑõn. Ta on oma aja ära elanud, öeldi, et läks ära. ▫ Viņš ir savu laiku nodzīvojis, teica, ka devās projām. Ta lǟ’b va’nnõ riekkõ ī’dstī’d. Ta läheb ühtelugu vana teed. ▫ Viņš aizvien iet pa veco ceļu. Tä’mmõn ī’dtõkabāl lekš se a’b ullõ ja si’z ta pa’ņ lē’tšõd si’zzõl tegīž. Tal läks ühtlugu see õlg välja ja siis ta pani liigeseõõnde jälle. ▫ Viņam arvien izgāja tas plecs ārā un tad viņš atkal ielika [to] locītavas dobumā. Se lǟ’b ne’iku su’d kurkõ. See läheb nagu hundi kurku. ▫ Tas iet kā vilkam rīklē. Ta u’m lǟ’nd i’ļ kä’d. Ta on surnud [~ läinud üle käe]. ▫ Viņš ir nomiris [~ aizgājis pār roku]. KK77 a; KK77b; KK78a22; PK88.14; 152.1
(b) minna, toimuda ▫ iet, notikt
  • Ne’i se lekš ī’ dstī’d. Nii läks see alatasa. ▫ Tā tas gāja arvien. Pivā lǟ’b je’ddõpēḑõn amā īe ūomõg sǭņõz. Püha jätkub kogu öö hommikuni. ▫ Svētki turpinās cauru nakti līdz rītam. KK78.3
(c) minna, viia ▫ iet, vest
  • Või se riek lǟ’b Dūoņigõ? Kas see tee läheb Dundagasse? ▫ Vai šis ceļš ved uz Dundagu?
(d) minna, edeneda ▫ iet, vesties
  • tīe, mis lǟ’b töö, mis edeneb ▫ darbs, kas vedas KK77 a
  • Kievāmstiz lǟ’b ne’iku mǟngab. Kergesti läheb nagu mängides. ▫ Viegli vedas, kā spēlējoties. KK77b
(e) minna, mahtuda ▫ iet, ietilpt
  • Sī’ezõ rīstõ lǟ’b kakš lītõrt. Sellesse riista läheb kaks liitrit. ▫ Šajā traukā ieiet divi litri. KK78b63
(f) häälitseda ▫ izdot skaņas
  • Lāmbaz ī’žeņtšõks lǟ’b. Lammas häälitseb omaette. ▫ Aita izdod skaņas savā nodabā. KK78a43
lē’tšõd *145 s pl liigeseõõs ▫ locītavas dobums (anat.)
  • Tä’mmõn ī’dtõkabāl lekš se a’b ullõ, ja si’z ta pa’ņ lē’tšõd si’zzõl tegīž. Tal ühtlugu läks see õlg liikmest välja, ja siis ta pani liigeseõõnde tagasi. ▫ Viņam arvien izgāja tas plecs ārā, un tad viņš ielika locītavas dobumā atkal atpakaļ. 152.1/2
nikārtõ ¤53 vt nikastada ▫ izmežģīt
  • Nikārtõb, ne’iku mūrdab. Nikastab – nagu murrab. ▫ Izmežģī, it kā salauž. Ta nikārtiz eņtš suorm jarā. Ta nikastas oma sõrme ära. ▫ Viņš izmežģīja savu pirkstu. Ta nikārtiz kä’d. Ta nikastas käe. ▫ Viņš izmežģīja roku. Ta nikārtiz kīndõrbūst, a’bstõ. Ta nikastas [käe] küünarnukist, õlast. ▫ Viņš izmežģīja [roku] elkonī, plecā. Mi’n ǟman a’b sai nikārtõd. Mu emal sai õlg nikastatud. ▫ Manai mātei tika izmežģīts plecs. Sū u’m nikārtõd ulzõ. Suu on välja nikastatud. ▫ Mute ir izmežģījusies. KK78b6; 152.1/3; 152.1/2
škīelõ ¤49 vi kõõritada, kõõrdi vaadata ▫ šķielēt
  • Se škīelõb, sīlmad vaņțlõbõd kilgõ. See vaatab kõõrdi, silmad vaatavad kõrvale. ▫ Tas šķielē, acis raugās uz sāniem. Ta škīelõb i’ļ a’b. Ta kõõritab üle õla ▫ Viņš šķielē pār plecu. KK78b38; KK77b

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra