eļ *133 s põrgu ▫ elle KK77a- eļ padā põrgukatel ▫ elles katls; eļ pū’ojõ põrgupõhi ▫ elles dibens; eļ tu’ļ põrgutuli ▫ elles uguns KK77a; 86a40; M5.22
- Ta palāb eļ tu’lsõ. Ta põleb põrgutules. ▫ Viņš deg elles ugunīs. Eļšõ u’m tu’ļļi. Põrgus on kuum. ▫ Ellē ir karsts. Minā vȯ’ļ ne’iku eļšõ. Ma olin nagu põrgus. ▫ Es biju it kā ellē. Kis vȯ’ļ ä’bjõvā, se lǟ’b eļ pū’ojõ. Kes oli halb, see läheb põrgupõhja. ▫ Kas bijis slikts, tas nonāks elles dibenā. KK77b; 86a40
|
