jemā -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

agā 1 knj aga ▫ bet = bet
  • Jemā pa’ņ lapsõn lǟ’mõ kuodāj, agā ta i’z lǟ’. Ema käskis lapsel koju minna, aga ta ei läinud. ▫ Māte lika bērnam iet mājās, bet viņš negāja.
āigiņ adv

(a) aeg-ajalt ▫ laiku pa laikam
  • Āigiņ jemā jelīz pūoga jūs. Aeg-ajalt ema elas poja juures. ▫ Laiku pa laikam māte dzīvoja pie dēla.
(b) mõnikord ▫ reizēm
  • mūnda āigiņ mõnikord ▫ dažreiz K86
akurāt 2 adv täpselt ▫ tieši, precīzi, akurāt ≈ akurātõn
  • Ta u’m akurāt seļļi ku jemā. Ta on täpselt niisugune kui ema. ▫ Viņš ir tieši tāds kā māte. KK77a
ārmaz *173 adj armas ▫ mīļš
  • Jemā u’m mi’nnõn ārmaz. Ema on mulle armas. ▫ Māte ir man mīļa.
ǟma *43 s ema ▫ māte ≈ jemā
  • mi’n ǟma minu ema ▫ mana māte; kilā ǟma küla ema ▫ ciema māte
blo’ukšõ 1 ¤57 vt kolkida ▫ dauzīt
  • Jemā kädūdõks blo’ukšiz lapstā. Ema kolkis kätega last. ▫ Māte ar rokām dauzīja bērnu. KK77
ē’ḑtõ ¤54 vt riietada, rõivastada ▫ ģērbt, apģērbt
  • ēņtšta ē’ḑtõ riietuda ▫ apģērbties; immõr ē’ḑtõ ümber riietada ▫ pārģērbt; vi’zzõ ē’ḑtõ riidesse panna ▫ saģērbt
  • Ku ē’ḑtõb, si’z viedāb ǭ’rõnd sälgõ. Kui riietatakse, siis pannakse riided selga. ▫ Kad ģērbj, tad velk drēbes mugurā. Ma ē’ḑtõb lapstā vi’zzõ (~ ǭ’rõnd si’zzõl). Ma riietan last kinni (~ riidesse). ▫ Es apģērbju bērnu (~ ieģērbju drēbēs). Jemā ē’ḑtõb lapstā. Ema riietab last. ▫ Māte ģērbj bērnu. KK78a36
e’gļi *201 adj eilne ▫ vakarējs, vakardienas-
  • e’gļi pǟva eilne päev ▫ vakarējā diena
  • Jemā kūjastõb e’gļiži lešti. Ema kuivatab eilseid lesti. ▫ Māte žāvē vakardienas butes.
ibūks *205 s juus ▫ mats
  • Ibūkst attõ pistõ jālga pǟl, ku kõ’zzi ūod. Juuksed on [~ jala peal] püsti, kui vihane oled. ▫ Mati ir stāvus [~ uz kājas], kad esi nikns. Ibūkst at ulzõ kīstõd amā jūrdkõks. Juuksed on välja kistud kõigi juurtega. ▫ Mati ir izrauti ar visām saknēm. Ibūkst nūzõbõd i’lzõ – irmstõ ve’l ne’i ä’b nūzõtõ ne’iku kõzāst. Juuksed tõusevad turri [~ üles] – hirmust veel nii ei tõuse nagu vihast. ▫ Mati ceļas gaisā – no bailēm vēl tā neceļas kā no niknuma. Ibūkst ä’b kūlõtõ – siļmis ī’dtõkabāl. Juuksed ei kuule – ühtlugu silmis. ▫ Mati neklausa – arvien [lien] acīs. Tä’mmõn u’m ibūks ǭ’rõnd pǟl. Tal on juuksekarv riiete peal. ▫ Viņam ir mats uz drēbēm. Amādõn attõ vāldiņ ibūkst ne’iku ibīzlakād. Kõigil on lahtised juuksed nagu hobuselakk. ▫ Visiem ir izlaisti mati kā krēpes. Mī’edõn set ī’edõb ibūkst jarā. Meestel vaid lõigatakse juuksed ära. ▫ Vīriešiem tikai nogriež matus. Jemā sigūb tidārõn ibūkši. Ema soeb tütrel juukseid. ▫ Māte sukā meitai matus. Ne lekštõ ibūkšiz. Nad läksid karvupidi kokku. ▫ Viņi sagāja matos. KK77a; KK78b6; KK78b7
i’mbi|läpš *211 s imik, rinnalaps ▫ zīdainis = i’mbi
  • I’mbiläpš imūb jemā nännõ. Rinnalaps imeb ema rinda. ▫ Zīdainis zīž mātes krūti.
istõ ¤18 vi istuda ▫ sēdēt
  • istāb kädūd ripsõ – si’z ta ä’b tī’e tīedõ, u’m ne’iku pū kabāl istub käed rüpes – siis ta tööd ei tee, on nagu puutükk ▫ sēž rokas klēpī [salicis] – tad viņš nedara darbu, ir kā koka gabals; istāb ne’iku ki’v pǟl – ku ä’b lik istub nagu kivi peal – kui ei liigu ▫ sēž kā uz akmens – kad nekustās; istāb ne’iku nõ’ggõld pǟl – ī’dst ī’d u’m īekõmõst istub nagu nõeltel – alatasa peab hüppama ▫ sēž kā uz adatām – arvien jālēkā; istāb ne’iku pū kand – kis kūožõst ä’b lik istub kui puukänd – kes paigalt ei liigu ▫ sēž kā koka celms – kas nekustās no vietas; istāb ne’iku sidūd pǟl – ī’dst ī’d likūb istub kui süte peal – alatasa liigub ▫ sēž kā uz oglēm – aizvien kustās KK77a
  • Läpš istāb mi’n si’llõ. Laps istub minu sülle. ▫ Bērns iesēžas man klēpī. Läpš istāb mi’n si’lsõ. Laps istub minu süles. ▫ Bērns sēž man klēpī. Jemā panāb lapstā istām. Ema paneb last istuma. ▫ Māte nosēdina bērnu. Ta sai pandõd istām. Ta pandi istuma [vangi]. ▫ Viņš tika iesēdināts [cietumā].
je’llõ 3 ¤13 vi

(a) elada ▫ dzīvot
  • kuo’nnõ, rāndas je’llõ kodus, rannas elada ▫ dzīvot mājās, jūrmalā
  • Kǭrli jelāb Sīkrõgõl. Kǭrli elab Sīkrõgis. ▫ Kārlis dzīvo Sīkragā. Ta tuļ Sīkrõgõl jelām. Ta tuli Sīkrõgi elama. ▫ Viņš atnāca dzīvot uz Sīkragu. Tuoi suodā, mis mä’d kazām sai le’bbõ jelām, tuoi līvliztõn jemīņ vaijõ. Teine sõda, mis meie põlvkond pidi läbi elama, tõi liivlastele rohkem vaeva. ▫ Otrais karš, kurš mūsu paaudzei bija jāpiedzīvo, atnesa lībiešiem vairāk posta. Jegāī’dõn u’m jelāmõst eņtš pie’rrõ. Igaüks peab elama enese järgi. ▫ Katram ir jādzīvo pa savam. Ma jelāb ne’i ku jemā ripsõ. Ma elan nagu ema süles. ▫ Es dzīvoju kā mātes klēpī. Ku rištīng jelāb ne’i ku kik nanā pǟl, si’z ta jegāl āigal võib li’bštõ. Kui inimene elab nagu kukenoka peal, siis ta võib igal ajal libastada. ▫ Ja cilvēks dzīvo kā uz gaiļa knābja, viņš var jebkurā laikā paslīdēt. Ma ne’i ku kǭ’d tu’l va’isõ jelāb, ī’dst irm un tuoist irm. Ma elan nagu kahe tule vahel, ühest hirm ja teisest hirm. ▫ Es dzīvoju kā starp diviem uguņiem, no viena bail un no otra bail. Jelāb ne’i ku kuoț sizāl. Elab nagu kotis. ▫ Dzīvo kā maisā. Ne’i ku tu’lka’jsõ jelāb, ä’b või mõitizõks tǟnda sǭdõ. Elab nagu tulekahjus, ei või teistsuguseks teda saada. ▫ Dzīvo kā ugunsgrēkā, nevar viņu padarīt citādu. Ta jelāb ne’i ku tijā tūļ (~ ne’i ku tūl pǟl). Ta elab nagu tühi tuul (~ nagu tuule peal). ▫ Viņš dzīvo kā tukšs vējš (~ kā uz vēja). Ma jelāb ne’i ku u’ņštä’bbiz. Ma elan nagu unes. ▫ Es dzīvoju kā sapnī. Ne ne’i ku kaš pi’ņņõks jelābõd. Need elavad nagu kass koeraga. ▫ Viņi dzīvo kā kaķis ar suni. Ne jelābõd ne’i ku piņīd. Need elavad kui koerad. ▫ Viņi dzīvo kā suņi. KK77a; KK77b; KK78; VS36
(b) toime tulla ▫ tikt galā
  • Jālga u’m jarā pūdõn, ä’b või tä’mkõks je’llõ. Jalg on tuimaks jäänud, ei või sellega toime tulla. ▫ Kāja ir notirpusi, nevar ar to tikt galā. KK78
(c) asustada ▫ apdzīvot
  • līvližist i’ļļõ je’ltõd teritorij liivlaste poolt asustatud maa-ala ▫ lībiešu apdzīvotā teritorija
jemā 1 *39 s ema ▫ māte ≈ ǟma
  • vȭrõz|jemā võõrasema ▫ pamāte
  • jemā ārmaztimi emaaarmastus ▫ mātes mīlestība; jemā sēmḑa emapiim ▫ mātes piens; jemā pie’rrõ emasse [laps] ▫ mātē atsities [bērns] 79.3
  • Tä’mmõn u’m ve’l jemā sēmḑa kūora tagān. Tal on veel emapiim kõrva taga. ▫ Viņam vēl ir mātes piens aiz ausīm.
jemā 2 *39 s emapuu (paadil) ▫ mātes dēlis, ķīļplanka (mar.)
jǭ’dõn *236 adj jahtunud ▫ atdzisis
  • Läpš ä’b tǭ’ jǭ’dõnt sandrokkõ. Laps ei taha jahtunud putru. ▫ Bērns negrib atdzisušu putru. Jemā sīetõb lapsõn jǭ’dõnt sandrokkõ. Ema söödab lapsele jahtunud putru. ▫ Māte izbaro bērnam atdzisušu putru. Jemā sīetõb lapstā jǭ’dõn sandrokkõks. Ema söödab last jahtunud pudruga. ▫ Māte baro bērnu ar atdzisušu putru.
jǭņ|āina 1 *36 s rohi, mida kogutakse jaaniõhtul ▫ jāņuzāles
  • jǭņainõ nītõ jaaniheina niita ▫ pļaut jāņuzāles
  • Jemā sīetõb nī’emidi jǭņāinaks (~ nī’emõdõn jǭņainõ). Ema söödab lehmi jaaniheinaga (~ lehmadele jaaniheina). ▫ Māte baro govis ar jāņuzālēm (~ govīm jāņuzāles).
jǭ’tõ ¤54 vt

(a) jahutada ▫ dzesēt
  • Trīn jǭ’tõb vietā lu’mkõks. Triin jahutab vett lumega. ▫ Trīne dzesē ūdeni ar sniegu. Jemā jǭ’tõb lapsõn sīemnaigõ. Ema jahutab lapsele sööki. ▫ Māte dzesē bērnam ēdienu.
(b) külmaks teha ▫ dzesināt
  • Alā jǭ’t tu’bbõ! Ära tee tuba külmaks! ▫ Nedzesini istabu!
jūotõ 1 ¤53 vt joota ▫ dzirdīt
  • Jemā jūotõb lapstā. Ema joodab last. ▫ Māte dzirda bērnu. Ma tǟnda jūotõb vȯ’lkõks. Ma joodan teda õllega. ▫ Es dzirdu viņu ar alu. KK78a53
kaštīm *157 s kaste ▫ mērce
  • Jemā tī’eb kaštīmt. Ema teeb kastet. ▫ Māte gatavo mērci. Ta sīeb na’ggiri kaštīmõks. Ta sööb kartuleid kastmega. ▫ Viņš ēd kartupeļus ar mērci.
knoijõ ¤49 vt tonksata ▫ dunkāt
  • knoijõ – no kä’dkõks võib ra’bbõ tonksata – noh käega võib lüüa ▫ dunkāt – nu, ar roku var iesist
  • Jemā knoijiz eņtš polākõzt. Ema tonksas oma poissi. ▫ Māte iedunkāja savu puiku. 86a53
kūož *143 s koht ▫ vieta
  • je’ltõb|kūož elukoht ▫ dzīvesvieta; tīe|kūož töökoht, ametikoht ▫ darbavieta
  • kūožõ andõ aset anda ~ kohta anda ▫ dot vietu; kūožõ nä’gțõ kohta näidata ▫ ierādīt vietu; kūožõ vaļmõks vaņtlõ kohta valmis vaadata ▫ izraudzīties vietu; mittõ kažīzt kūožõ ä’b īe ei jää märga kohtagi ▫ nepaliek ne slapja vieta KK77 a
  • Ta u’m eņtš kūož lieudõn. Ta on oma koha leidnud. ▫ Viņš ir atradis savu vietu. Kīen vȯ’ļ jõvā kūož, ta võiž kītõ, ku mi’nnõn u’m lem kūož. Kellel oli hea koht, see võis öelda, et mul on soe koht. ▫ Kam bija laba vieta, tas varēja teikt, ka man ir silta vieta. Ä’b ūo kūožo, kus pǟ pānda. Ei ole kohta, kuhu pea panna. ▫ Nav vietas, kur nolikt galvu. Ta nä’gțiz mi’n kūožõ. Ta näitas minu kohta. ▫ Viņš ierādīja manu vietu. Ma vaņtliz eņtšõn kūož vaļmõks. Ma vaatasin enesele koha valmis. ▫ Es nolūkoju sev vietu. Mi’nnnõn ä’b ūo ne’i je’n kūožõ, kus võib jālga pānda. Mul ei ole nii palju ruumi, kuhu võib jala panna. ▫ Man nav tik daudz vietas, kur var kāju nolikt. Ta u’m sõzārõn jemā kūõžõs. Ta on õele ema asemel. ▫ Viņa ir māsai mātes vietā. KK77 a; KK77b; KK78
līem *151 s

(a) mahl ▫ sula

(b) leem, supp ▫ vira, zupa
  • Jemā kīetõb na’ggõrd līemtõ. Ema keedab kartulisuppi. ▫ Māte vāra kartupeļu zupu.
ma’ggõ ¤29 vi

(a) magada ▫ gulēt
  • lovāl (~ ullõ) ma’ggõ voodis (~ väljas) magada ▫ gulēt gultā (~ ārā); ma’ggõm laškõ magama heita ▫ apgulties; ma’ggõm īedõ magama jääda ▫ iemigt, aizmigt; ma’ggõm pānda magama panna ~ magama heita ▫ apguldīt ~ apgulties; magūb ne’i ku jarā kūolõn (~ kuoț; ~ pūklutš) magab nagu surnu (~ kott; ~ puupakk) ▫ guļ kā nomiris (~ maiss; ~ bluķis) KK77 a
  • Läpš magūb jemā jūsõ. Laps magab ema juures. ▫ Bērns guļ pie mātes. Sǟ’l magūb jemā lapsõks. Seal magab ema lapsega. ▫ Tur guļ māte ar bērnu. Ta magūb īed ja pǟvad le’bbõ. Ta magab ööd ja päevad läbi. ▫ Viņš guļ caurām naktīm un dienām. Ma magīz tä’m jūsõ i’ļ īe. Ma magasin ööd tema juures. ▫ Es gulēju pie viņa pa nakti. Jǭņõn vȯ’ļ āiga ma’ggõ. Jaanil oli aeg magada. ▫ Jānim bija laiks gulēt. Ma tǭ’b ma’ggõ, no’vvõmõst u’m. Ma tahan magada, peab puhkama. ▫ Es gribu gulēt, jāatpūšas. Ei ma’ggõm ne’iku piški siļk. Jäi magama nagu pisike silk. ▫ Aizmiga kā maza reņģe. KK77 a; KK77b; KK78; KK78b13
(b) magada, sugulises vahekorras olla ▫ pārgulēt, mīlēties
  • Pȯis magīz sīe neitstõks. Poiss magas selle tüdrukuga. ▫ Puisis pārgulēja ar to meiteni.
(c) lamada ▫ gulēt (nomodā)
  • rujādkuodās ma’ggõ haiglas lamada ▫ gulēt slimnīcā
  • Ta magūb rujā. Ta lamab haigena. ▫ Viņš guļ slims. 86a48
mie’d|linki *199 s mesilane ▫ bite (Apis) = ni’gļiki
  • mie’dlinkizt jemā mesilasema ▫ bišu māte; mie’dlinkiz siskāmi mesilase nõelamine ▫ bites dzēliens 152.1/4; EIIIc
pānda 4 ¤12 va panna, sundida, käskida ▫ likt, pavēlēt
  • So’v panāb kie’vtõm. Suits paneb köhima. ▫ Dūmi liek klepot. Ta panāb mīnda ēņtšta uskõm. Ta paneb mind ennast uskuma. ▫ Viņš liek man sev noticēt. Käskiji pa’ņ täutõm käskõ. Käskija sundis käsku täitma. ▫ Pavēlnieks lika pildīt pavēli. Jemā pa’ņ lǟ’mõ lapsõn kuodāj. Ema käskis lapsel koju minna. ▫ Māte lika bērnam iet mājās. KK78b49; KK78.3
pie’rri *193 adj sarnane ▫ līdzīgs
  • izā pie’rri isa sarnane ▫ līdzīgs tēvam; jemā pie’rri ema sarnane ▫ līdzīgs mātei KK77 a
pie’rrõ 4 pop

(a) järgi ▫ atbilstoši, atbilstīgi = pierāst 2 (c)
  • sīe kēra pie’rrõ selle kirja järgi ▫ atbilstoši šim rakstam; sīe pie’rrõ selle kohaselt ▫ saskaņā ar to
  • Se u’m mi’n mīel pie’rrõ. See on minu meele järgi. ▫ Tas ir man pa prātam.
(b) moodi ▫ līdzīgi
  • Ta u’m eņtš jemā pie’rrõ. Ta on emasse [~ oma ema järgi]. ▫ Viņš ir atsities mātē [~ pēc mātes]. KK77 a
(c) järel, pärast ▫ pēc
  • kimgõn lūom pie’rrõ kümmekonna loomuse järel ▫ pēc desmita lomu; rǭz āiga pie’rrõ natukese aja pärast ▫ pēc neilga laika; kǭ’d nädīļ pie’rrõ kahe nädala pärast ▫ pēc divām nedēļām J22
pi’ņ *64 s koer, peni ▫ suns
  • pi’ņ amāt koeraamet ▫ suņa darbs; pi’ņ rõk koerajutt ▫ suņa runa; kǭ’d perīmī’e pi’ņ kahe pere [~ peremehe] koer ▫ divu vīru kalps [~ saimnieku suns]; ne’iku piņīd utābõd ī’d tuoizõn vastõ nagu koerad hauguvad üksteisele vastu ▫ kā suņi rej cits uz citu; pi’ņņõ kazātõ koera kasvatada ▫ audzināt suni; pi’ņkõks õ’ŗštõ koera [~ koeraga] kallale ässitada ▫ uzrīdīt suni KK77 a
  • Jemā sīetõb pi’ņņõ lēbaks. Ema söödab koera leivaga. ▫ Māte baro suni ar maizi. Jemā sīetõb pi’ņņõn leibõ. Ema söödab koerale leiba. ▫ Māte ēdina sunim maizi. Ku pi’ņ sīeb ainõ, si’z līb bǭ’rgõ āiga. Kui koer sööb heina, tuleb kole ilm. ▫ Ja suns ēd sienu, būs slikts laiks. Ne’iku piņīd taplõbõd, ne’i ro’vd jelābõd. Nagu koerad kaklevad, nii inimesed elavad. ▫ Kā suņi kaujas, tā cilvēki dzīvo. KK77 a; KK78a22
pu’ļțõ ¤54 vt purega toita ▫ barot ar ņammu
  • Jemā pu’ļțiz lapstā pu’ļkõks. Ema toitis last purega. ▫ Māte baroja bērnu ar ņammu. KK78b20
pūold pop

(a) poolt, suunast ▫ no puses
  • jemā pūold su’g ema poolt sugulane ▫ radinieks no mātes puses
  • Tūļ u’m pū’oj pūold Tuul on põhja poolt. ▫ Vējš ir no ziemeļu puses.
(b) poolt, eest ▫ par ~ pūoldõ
  • Kristus pūoldõ vȱlda Kristuse poolt olla ▫ turēties pie Kristus [~ būt Kristus pusē]; partij pūoldõ partei poolt ▫ par partiju 1Kr 1.12
pūolõ pop

(a) poole, juurde ▫ uz pusi, pie
  • Tulgid ȭ’dõn mä’d pūolõ! Tulge õhtul meie poole! ▫ Atnāciet vakarā pie mums.
(b) poole, suunda ▫ uz pusi, virzienā
  • Tūļ kīerõb pū’oj pūolõ. Tuul pöördub põhja poole. ▫ Vējš iegriežas ziemeļu virzienā.
(c) poole, suunas ▫ uz pusi, pusē
  • Lapst pidābõd jemā pūolõ. Lapsed hoiavad ema poole. ▫ Bērni turas mātes pusē. Tä’m sǟlga u’m mi’n pūolõ, pǟ si’n pūolõ. Ta selg on minu poole, pea sinu poole. ▫ Viņa mugura ir uz manu pusi, galva uz tavu pusi. Jelāmi lǟ’b jõvā pūolõ. Elu läheb hea poole. ▫ Dzīve iet uz labo pusi. Ta u’m nūor pūolõ. Ta on noorepoolne. ▫ Viņš ir pajauns. KK78.3; KK78
rǭ’ *13 s raha ▫ nauda
  • papīer|rǭ paberraha ▫ papīrnauda
  • pīenti rǭ’ peenraha ▫ sīknauda; smagā rǭ ränk raha ▫ pamatīga nauda; sūr rǭ suur raha ▫ liela nauda; rǭ’dõ eitõ annetada raha ▫ ziedot naudu; rǭ’dõ ta’ggõ raha lüüa ▫ kalt naudu; rǭ’dõ jarā plīțõ raha läbi lüüa ▫ izšķērdēt naudu, noplītēt naudu; rǭ’kõks tī’edõ rahaks teha ▫ pārvērst naudā; rǭ’dõ ne’iku vietā raha nagu vett ▫ naudas kā spaļu [~ ūdens] KK78; L1.1KK77 a
  • Rǭ’ sulūb sūormõd va’isõ. Raha sulab sõrmede vahel. ▫ Nauda kūst pirkstos. Rǭ’ je’dst kuŗē ka dāntšõb. Raha eest ka kurat tantsib. ▫ Par naudu arī velns danco. Mi’n jemā ka pidīz sukā sizāl rǭ’. Minu ema kah hoidis suka sees raha. ▫ Mana māte arī turēja zeķē naudu. Ta āndiz rǭ’ mi’nnõn pi’vvõ. Ta andis raha mulle peo peale. ▫ Viņš iedeva man naudu saujā. Sa tǭ’d sīe rǭ’ eņtšõn kalmõ vīdõ. Sa tahad selle raha enesega hauda viia. ▫ Tu gribi to naudu paņemt sev [līdzi] kapā. Sūrslimi rǭ’dõ ä’b maksā. Suurustlemine raha ei maksa. ▫ Lielība naudu nemaksā. Vȯņ vȯlks vȯnd kä’dsõ, set pūtiz rǭ’dõ. Õnn oleks olnud käes, ainult raha puudus. ▫ Laime būtu bijusi rokā, tikai trūka naudas. Rǭ’n ä’b või pǟlõ ma’ggõ. Raha peal ei või magada. ▫ Uz naudas nevar gulēt. Jǭņ īeb bäs rǭ’tõ. Jǭņ jääb ilma rahata. ▫ Jānis paliek bez naudas. Ta te’i eņtš ǟrga rǭ’kõks. Ta tegi oma härja rahaks. ▫ Viņš pārvērta savu vērsi naudā. KK77 a; KK78; KK77b
rūožlimi *200 adj roosiline ▫ rožains
  • rūožlimizt lūotõkst roosilised lootused ▫ rožainas cerības
  • Jemā kudīz rūožlimiz dek. Ema kudus roosilise teki. ▫ Māte noauda rožainu segu.
sǭdõ 3 ¤8 va

(a) saada (passiivilause öeldisabiverb) ▫ tikt (pasīva teikuma izteicēja saitiņas darbības vārds)
  • Mä’d kilā sǭb nuttõd Sīkrõg. Meie küla kutsutakse Sīkrõgiks. ▫ Mūsu ciems tiek saukts par Sīkragu. Janvār kūs sai lōlatõt. Jaanuarikuus [tavaliselt] laulatati. ▫ Janvārī [parasti] tika laulāts. Ta u’m kost pǟl, sǭb vaļmõz andtõd. Ta on kostil, [temale] saab [kõik] valmis antud. ▫ Viņš tiek uzturēts, [viņam] tiek gatavs dots. Ta sǭb mǟdõltõt. Teda meenutatakse. ▫ Viņš tiek pieminēts. Se tikkiž sai sa’lliz pandõt jak tagā. See kõik sai salaja pandud jaki taha. ▫ Tas viss tika slepeni nolikts aiz jakas. Pǟgiņ kȭrdidi ma sai jemā kä’dstõ rīļtõt. Palju kordi ma sain ema käest riielda. ▫ Daudzas reizes es tiku mātes sarāts. Pǟ sǭb jarā sie’gdõt. Pea aetakse segi. ▫ Galva tiek sajaukta.
(b) saada, võida ▫ varēt
  • Mit kuskiz ä’b sǭ lǟ’dõ. Mitte kuhugi ei saa minna. ▫ Nekur nevar aiziet. Ilmõ võŗgidi ä’b sǭ veijõ. Võrkudeta ei saa kala püüda. ▫ Bez tīkliem nevar ķert zivis. Ma tǭ’b ma’ggõ, ä’b sǭ magātõ. Ma tahan magada, ei saa magada ▫ Es gribu gulēt, nevaru gulēt.
(c) pidada, tulla ▫ nācās, jā-
  • Mȯiznikā sai nēḑi ä’bțõm vīļaks. Mõisnik pidi neid aitama viljaga. ▫ Muižniekam bija jāpalīdz viņiem ar labību.
(d) saada, täituda ▫ tikt, piepildīties
  • Tä’mmõn sai sīe kūož pǟl seisõ āigastõ vȯnd. Tal sai selle koha peal seitse aastat täis [~ oldud]. ▫ Viņš bija sabijis tajā vietā septiņus gadus [~ viņam tika tajā vietā septiņi gadi bijuši]. KK78.3
tī’kõ 1 ¤57 vt meeldida ▫ patikt > mīeltõ
  • Ī’dõn tī’kõb jemā, tuoizõn tidār. Ühele meeldib ema, teisele tütar. ▫ Vienam patīk māte, otram meita.
ūļ *214 s huul, mokk ▫ lūpa
  • a’lli ūļ alumine huul ▫ apakšlūpa; i’ļļi ūļ ülemine huul ▫ augšlūpa; ūld puņtšõ a’jjõ huuli prunti ajada ▫ savilkt lūpas taurītē; ūļi jamstõ huuli närida ▫ kodīt lūpas; ūļi nūolõ huuli lakkuda ▫ laizīt lūpas KK77 a; E3 a; KK77 a
  • Tä’mmõn at ūld ve’l jemā sēmḑaks. Tal on huuled veel emapiimaga. ▫ Viņam uz lūpām vēl mātes piens. Vanād ibīztõn attõ a’llizt ūld jo pitkād. Vanadel hobustel on alumised mokad pikemad. ▫ Veciem zirgiem apakšlūpas ir garākas. KK77 a; KKI23
ūo ¤10 va ole (eituses) ▫ esmu, esi, ir (noliegumā)
  • Ne’i ī’ž ä’b ūo tieudtõb vanātǭțiz jemā ni’m. Niisamuti ei ole teada vanaisa ema nimi. ▫ Tāpat nav zināms vectēva mātes vārds.
virgtõ ¤53 vt

(a) äratada ▫ modināt
  • Jemā lǟ’b virgtõm tidārt. Ema läheb äratama tütart. ▫ Māte dodas modināt meitu. Ta lǟ’b vāgiž, algõ virgtõg je’mmõ. Ta läheb vaikselt, et ei ärataks ema. ▫ Viņš iet klusām, lai nepamodinātu māti. J9; J20
(b) und ära ajada ▫ aizdzīt miegu
  • Sa virgtõd tuoizõn jarā u’n. Sa ajad [~ virgutad] teisel une ära. ▫ Tu aizdzen otram miegu. KK78b62

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra