o’v 1 *122 s au ▫ gods, cieņa = ouv- o’vvõ andõ au anda ▫ atdot godu, salutēt; o’vvõ ja rȭmõ maitsõ au ja rõõmu maitsta ▫ godu un prieku izgaršot; o’vkõks [kellegi] auks ▫ [kādam] par godu; o’vvõ nä’gțõ au osutada ▫ parādīt godu; ätsmingizõn o’vvõ rikkõ kellegi au haavata ▫ aizskart kāda godu; o’vvõ võttõ au röövida ▫ laupīt godu J81
|
