Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

bõ’ņdžõ ¤51 vi

(a) piriseda ▫ sīkt
  • Knoušõld bõ’ndžõbõd. Sääsed pirisevad. ▫ Odi sīc.
(b) põriseda, sumiseda ▫ dūkt
  • Rištīng lapst võibõd bõ’ņdžõ, vā’giž kuigõst eņtš va’is rõkāndõbõd, ne’i ku ä’b sǭ midēgõst arū; sǟ’l võib vȱlda rǭz īeldõ ka, bet sa kū’oḑõn arū ä’d sǭ, mis ne rõkāndõbõd. Inimlapsed võivad sumiseda, vaikselt kuidagi omavahel räägivad, nii et ei saa midagi aru; seal võib olla veidi häält kah, aga sa otse aru ei saa, mis nad räägivad. ▫ Cilvēkbērni var dūkt, klusi kaut kā savā starpā runā, tā ka neko nevar saprast; tur var būt arī nedaudz skaņas, bet tu tieši nevari saprast, ko viņi runā. Mie’dlinkizt ka bõ’ņdžõbõd; bõ’ņdžõbõd parmõd, kärmizt. Mesilased ka sumisevad; sumisevad parmud, kärbsed. ▫ Bites arī dūc; dūc dunduri, mušas. *156.1

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra