vȱlda -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

vȱlda ¤10 vi olla ▫ būt
  • la’z ka vȯlkõ olgugi ▫ lai arī ir; vȯlkõ pǟl olgu pealegi ▫ lai nu paliek; vȯlkõ mis vȯldsõ ~ vȯlkõ kui vȯldsõ olgu mis on ~ olgu kuidas on ▫ lai būtu kā būdams
  • Vȯlgid ne’i lõpsnā! Olge nii lahke! ▫ Esiet tik laipns! Mi’nnõn ä’b ūo si’nstõ ä’b lemmõ, ä’b kilmõ. Minul pole sinust ei sooja ega külma. ▫ Man par tevi nav ne silts, ne auksts. Sa ä’d ūo mägūd tagān, sa ūod ro’vd barāsõ. Sa ei ole mägede taga, sa oled inimeste hulgas. ▫ Tu neesi aiz kalniem, tu esi starp cilvēkiem. Sa ä’d ūo mõtsās je’mmitõt, ku sa midāgõst ä’d nǟ, ä’d tīeda. Sa ei ole enam metsas, et sa midagi ei näe ega tea. ▫ Tu vairs neesi mežā, kad tu neko neredzi, nezini. KK77 a
võib|vȱlda adv võib-olla ▫ varbūt

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra