¤34 -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

bokšõ ¤34 vi puksida ▫ badīties
  • Jǭsõd bokšõbõd. Oinad puksivad. ▫ Auni badās. 79.8
brakšõ ¤34 vi praksuda ▫ brakšķēt
  • brakšūb ja pōkõb praksub ja lõhkeb ▫ brakšķ un lūzt KK78a31
  • Pū oksād brakšõbõd. Puu oksad praksuvad. ▫ Koka zari brakšķ. KK78a31
itkõ ¤34 vt nutta ▫ raudāt
  • irgõ itkõ nutma hakata ▫ sākt raudāt; läpš itkūb laps nutab ▫ bērns raud
  • Ma itkūb tǟnda, u’m zǟl i’ļ tä’m. Ma nutan tema pärast [~ teda], on kahju temast. ▫ Es raudu par viņu, viņa ir žēl. KK78a47
japsõ ¤34 vi viljapead luua ▫ vārpot
jatkõ 1 ¤34 vt jätkata ▫ turpināt, pagarināt
  • Jatkūb, panāb kakš ī’dõku’bbõ või kabāl jū’rõ. Jätkatakse, pannakse kaks kokku või tükk juurde. ▫ Pagarina, liek divus kopā vai gabalu klāt. KK78a47
jatkõ 2 ¤34 vi jätkuda ▫ turpināties
  • Se nīž ve’l jatkūb. See jutt jätkub veel. ▫ Šis stāsts vēl turpinās.
jeksõ ¤34 vi

(a) eksida ▫ maldīties (kļūdaini uzskatīt)
  • Se ä’b ūo tuo’ž, ta jeksūb. See ei ole tõsi, ta eksib. ▫ Tā nav taisnība, viņš maldās.
(b) segadusse sattuda ▫ apjukt
  • Rištīng jeksūb, si’z ä’b mūošta je’mmit, rištīng mēļ īeb jeksõnõks. Inimene eksib, siis ei mõista enam, inimese meel jääb segasesks. ▫ Cilvēks apjūk, tad vairs nesaprot, cilvēka prāts ir apjucis.
joskõ ¤34 vt

(a) narrida ▫ nerrot

(b) alt vedada ▫ pievilt KK78a47
katkõ ¤34 vt

(a) kitkuda ▫ plucināt, plūkāt
  • ka’nnõ katkõ kana kitkuda ▫ plucināt vistu; lindõ katkõ lindu kitkuda ▫ plucināt putnu; kǭridi katkõ sulgi kitkuda ▫ plucināt spalvas; villõ katkõ villa kitkuda ▫ plucināt vilnu
(b) noppida ▫ plūkt
  • puțkidi katkõ lilli noppida ▫ plūkt puķes
(c) kiskuda, katkuda ▫ raustīt
  • Mis sa mīnda katkūd! Mis sa mind katkud! ▫ Ko tu mani rausti!
kipsõ ¤34 vi hapuks minna ▫ saskābt
kitkõ ¤34 vt kitkuda, rohida ▫ ravēt
  • Ta kitkūb na’ggiri. Ta rohib kartuleid ▫ Viņš ravē kartupeļus. KK78.3
klokšõ ¤34 vi kloksuda ▫ kladzināt
  • Kanā klokšūb. Kana kloksub. ▫ Vista kladzina. KK78a60
klõkšõ 1 ¤34 vt

(a) laksutada, plõksutada ▫ klakšķināt, plakšķināt
  • kīeldõ klõkšõ keelt laksutada ▫ klakšķināt mēli
(b) lukustada ▫ aizslēgt, atslēgt
  • vi’zzõ klõkšõ lukustada, kinni panna ▫ aizslēgt
(c) lülitada ▫ ieslēgt, izslēgt

(d) sõlmida (lepingut) ▫ slēgt, noslēgt (līgumu, norunu)
klõkšõ 2 ¤34 vi luksuda ▫ žagoties
kopsõ 1 ¤34 vi käärida, kerkida ▫ rūgt
  • Lēba kopsūb i’lzõ. Leib kerkib üles. ▫ Maize uzrūgst. Mǭ kopsub. Muld käärib. ▫ Augsne rūgst. KK78a61
kopsõ 2 ¤34 vi lahti või ära tulla ▫ atlaisties, atsprāgt vaļā
  • Pū kūor kopsūb pǟldõst jarā. Puukoor tuleb pealt ära ▫ Koka miza atlaižas no virsmas. KK78a68
krakšõ ¤34 vi

(a) raksuda ▫ krakšķēt
  • Sei ne’i, ku ambõd krakšīztõ. Söödi nii, et hambad raksusid. ▫ Ēda tā, ka zobi krakšķēja. KK77a
(b) praksuda ▫ brakšķēt
  • Pūd krakšõbõd. Puud praksuvad. ▫ Koki brakšķ. KK78a62
(c) pragiseda ▫ sprakšķēt
  • Tu’ļ krakšūb. Tuli pragiseb. ▫ Uguns sprakšķ. KK78a62
kräkšõ ¤34 vi raksuda ▫ brakšķēt
  • Kräkšūb, mis u’m vizā, ku mūrdab. Raksub, mis on kõva, kui murtakse. ▫ Brakšķ, kas ir ciets, kad lauž. KK78a62
krõkšõ ¤34 vi

(a) krõksuda, krigiseda, ragiseda, naksuda ▫ brakšķēt, krakšķēt
  • Lovā võib krõkšõ, ma laskūb lo’vvõl ja krõkš-krõkš krõkšūb. Voodi võib naksuda, ma laskun voodile [pikali] ja krõks-krõks nagiseb. ▫ Gulta var krakšķēt, es atlaižos gultā un krakš, krakš krakšķ. 86.54
(b) raksatada, praksatada ▫ iebrakšķēties
kutsõ ¤34 vt kutsuda ▫ saukt, aicināt
  • eņtš jū’rõ kutsõ enese juurde kutsuda ▫ aicināt pie sevis; jarā kutsõ ära kutsuda ▫ aizsaukt; ulzõ kutsõ välja kutsuda ▫ izsaukt ~ izaicināt 152.1
  • Va’nbizt kutsīzt tä’m Vǟntast kuodāj. Vanemad kutsusid ta Ventspilsist koju. ▫ Vecāki atsauca viņu mājās no Ventspils. Ma kutsīz tä’m eņtšõn pa a’blizõks. Ma kutsusin ta enesele abiliseks. ▫ Es aicināju viņu sev palīgos. Hilda kutsīz āigast pie’rrõ jarā. Hilda kutsuti aasta pärast ära [~ suri aasta pärast]. ▫ Hilda pēc gada nomira [~ tika aizsaukta]. KK78a63
le’bbõ|vȯtšõ ¤34 vt juurelda ▫ izmeklēt
lotšõ 1 ¤34 vi lontis olla ▫ būt noļukušam
  • Puțkõz lotšūb kǭ’dkȭrdiņ. Lill on kahekorra lontis. ▫ Puķe ir [aizlūzusi] un noļukusi [~ divkārši]. KK78a70
moškõ ¤34 vt

(a) tampida ▫ stampāt
  • Moškūb tǟnda, možīņtõb. Tambitakse seda, segatakse läbi. ▫ To sastampā, sajauc. KK78b7
(b) pressida, survet avaldada ▫ spiest, likt
  • Tūoizta moškūb, pietāb, kītõb, ku āndab, agā ä’b ānda. Teist pressitakse, valetatakse, öeldakse, et antakse, aga ei anta. ▫ Otru spiež, krāpj, saka, ka dos, bet nedod. KK78b2
(c) nottida ▫ nosist, nomušīt
motskõ ¤34 vt

(a) mätsida ▫ viļāt
  • Läpš motskūb leibõ. Laps mätsib leiba. ▫ Bērns viļā maizi.
(b) tümitada ▫ dunkāt
  • Minā võib motskõ tūoizta, kīen ä’b ūo ne’i je’n joudõ ä’b ku mi’nnõn, si’z ma tǟnda motskūb kädūdõks, si’z tǟnda võib ne’i suotkõ. Mina võin tümitada teist, kel ei ole nii palju jõudu kui minul, siis ma teda tümitan kätega, siis teda võib nii sõtkuda. ▫ Es varu dunkāt otru, kam nav tik daudz spēka kā man, tad es viņu dunkāju ar rokām, tad viņu var tā mīcīt. 86.9
(c) sõtkuda ▫ spaidīt, mīcīt
  • Ǭ’rõnt võib motskõ: piezūb ja suotkūb tǟnda. Riiet võib sõtkuda, pestakse ja sõtkutakse teda. ▫ Drānu var mīcīt: to mazgā un mīca. 86.9
naškõ ¤34 vt nuhkida ▫ okšķerēt
  • Lǟ’b mū’zõ kūožõ, naskūb amād kūo’žõd i’lzõ, mis sǟ’l u’m. Minnakse teise kohta, nuhitakse kõik kohad üles, mis seal on. ▫ Iet uz citu vietu, izokšķerē visas vietas, kas tur ir. KK78b5
nõtkõ 1 ¤34 vt painutada ▫ liekt, locīt
  • Se pū u’m jo ka’zzõn ne’i kõ’uri, kui sa ni tǟnda jemīņ kū’oḑiz võid nõtkõ või painõ. See puu on ju kasvanud nii kõveraks, kuidas sa nüüd teda enam sirgeks võid painutada või suruda. ▫ Šis koks ir jau izaudzis tik līks, kā tad nu viņu vairs vari taisnu izliekt vai saliekt. 86b25
nõtkõ 2 ¤34 vi painduda, nõtkuda ▫ liekties, locīties
  • Pūd nõtkõbõd tūlsõ. Puud nõtkuvad tuules. ▫ Koki lokās vējā.
patšõ ¤34 vt musitada, musutada, suudelda ▫ bučot
  • kätā patšõ kätt musutada ▫ bučot roku; neitstõ patšõ tüdrukut musutada ▫ bučot meiteni
  • Patš perīmī’en kätā! Suudle peremehel kätt! ▫ Nobučo saimniekam roku! 79/7
plotsõ ¤34 vi lösutada ▫ gulšņāt
  • Kanā plotsūb mǭ’zõ, plotsūb jālgadõn pǟlõ. Kana lösutab maas, lösutab jalgade peal. ▫ Vista gulšņā zemē, gulšņā uz kājām. KK78b17
pretsõ ¤34 vi abielluda ▫ precēties
rapsõ ¤34 vt ropsida ▫ kult
  • Missõks sa tǟnda rapsūd? Millega sa seda ropsid? ▫ Ar ko tu to kul? KK78b23
rațkõ ¤34 vt köit keerata ▫ vīt virvi KK78b23 = rațkīņțõ
  • Rațkūb kīerõd ī’dõku’bbõ. Keeratakse keermed ühtekokku. ▫ Savij vijumus kopā.
rikšõ ¤34 vi sörkida ▫ rikšot
  • I’bbi rikšūb. Hobune sörgib. ▫ Zirgs rikšo. KK78b24
rokšõ ¤34 vi röhkida ▫ rukšķēt
rutsõ ¤34 vi kokku kuivada ▫ rukt
  • Ta rutsūb ku’bbõ, īeb piškīzõks. See kuivab kokku, jääb väikeseks. ▫ Tas sarūk, kļūst mazs. KK78b26
spitšõ 1 ¤34 vt pleissida ▫ stiķēt
  • ku’bbõ spitšõ kokku pleissida ▫ sastiķēt
spitšõ 2 ¤34 vt teritada ▫ asināt, spicēt
  • Spitšūb – tī’eb spitšīks. Teritab – teeb teravaks. ▫ Asina – uztaisa asu. KK78b33
spritsõ ¤34 vt

(a) pritsida ▫ šļakstīt

(b) süstida ▫ iešļircināt, špricēt
  • Doktār mīnda spritsūb, spritsūb mingiži aiņḑi nǭ’gõ alā. Arst süstib mind, süstib mingit rohtu [~ mingeid rohte] naha alla. ▫ Ārsts mani špricē, iešpricē kādas zāles zem ādas. KK78b34
suotkõ ¤34 vt

(a) sõtkuda ▫ mīcīt
  • apātõkst suotkõ tainast sõtkuda ▫ mīcīt mīklu; leibõ suotkõ leiba sõtkuda ▫ mīcīt maizi; mǭ’zõ suotkõ maha sõtkuda ▫ mīcīt zemē; sä’vvõ suotkõ savi sõtkuda ▫ mīcīt mālus
(b) tallata ▫ mīdīt, mīt
  • jālgad alā suotkõ jalge alla tallata ▫ samīt zem kājām; suotkloudõ suotkõ tallalauda tallata ▫ mīt paminu
  • Ta suotkūb jālgadõks leibõ. Ta tallab jalgadega leiba. ▫ Viņš ar kājām mīda maizi. KK78b37
tiksõ ¤34 vt tiksuda ▫ tikšķēt
tikšõ ¤34 vi

(a) tiksuda ▫ tikšķēt
  • Mis sǟ’l tikšūb? Mis seal tiksub? ▫ Kas tur tikšķ? J10
(b) nigiseda ▫ čīkstēt
trotsõ ¤34 vt trotsida, mitte hoolida ▫ spītēt
ulz|vȯtšõ ¤34 vt välja valida ▫ izmeklēt
vepšõ ¤34 vt viipsida, haspeldada ▫ uztīt (etn.)
  • Vepšūb lānga spūoļstõ ulzõ vepšpūd pǟlõ, si’z vǟndab ku’bbõ lāngakabāl. Viipsitakse lõnga poolilt haspli peale, siis keeratakse viht kokku. ▫ Uztin dziju no spoles augšā uz tītavām, tad satin vārpstiņu. KK78b52
viksõ ¤34 vt viksida ▫ spodrināt apavus, viksēt
  • spī’ḑijizõks viksõ läikima viksida ▫ uzspodrināt apavus spīdīgus KK78
  • Kengi, sǭpkidi viksūb birštõks. Kingi, saapaid viksitakse harjaga. ▫ Kurpes, zābakus spodrina ar suku. KK78
vȯtšõ ¤34 vt

(a) otsida ▫ meklēt
  • ulzõ vȯtšõ välja valida ▫ izvēlēties Jh15.16
  • Kis vȯtšūb, se līedab. Kes otsib, see leiab. ▫ Kas meklē, tas atrod. Või sa vȯtšūd e’glizt päuvõ? Kas sa otsid eilset päeva? ▫ Vai tu meklē vakarējo dienu? Vȯtš tǟnda ne’iku nõggõlt āina sizāl! Otsi teda nagu nõela heina sees! ▫ Meklē viņu kā adatu siena kaudzē [~ sienā]. Vȯtšigid i’lzõ! Otsige üles! ▫ Sameklējiet! KK77 a; J10
(b) uurida ▫ pētīt
  • tagān vȯtšõ järele uurida ▫ izpētīt

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra